Pahavara, lunavara, andmepüügi ja muud tehnilised ja mittetehnilised ohud. Võib-olla on need sõnad teile võõrad. Kuid on hea teada, et need võivad tähendada ohtu arvutile, mobiiltelefonile ja teistele internetti ühendatud seadmetele. Ründajad pääsevad teie pangakontole ligi erinevate nippide ja programmide kaudu. Või saavad nad kaugjuhtimisega ekraani lukustada või otse krüpteerida kogu arvuti, mobiiltelefoni või tahvelarvuti sisu. Nendega läbirääkimine on suur ebamugavus, mis võib olla päris kulukas. Turvaekspert Jak Kopřiva ettevõttest ALEF NULL pani kirja mõned põhipunktid, mis aitavad teil seadet paremini kaitsta.
Autorist
Jan Kopřiva vastutab meeskonna eest, mis hoolitseb suurte ettevõtete arvutiturbe ja turvaintsidentide jälgimise eest. Ta töötab ettevõttes ALEF NULL, mis on juba üle 24 aasta pakkunud oma klientidele ja koostööpartneritele terviklikke tehnoloogilisi lahendusi ettevõtete võrkude, andmekeskuste, küberturvalisuse, andmete salvestamise ja varundamise, aga ka avalike pilvede valdkonnas. Jan Kopřiva koolitab ka mitmete ettevõtete eksperte, kuidas andmetega turvaliselt töötada ja neid rünnete eest kaitsta.
Hoolimata ennetamisest on võimalik, et teie arvuti on viirusega nakatunud. Nii et vaadake testige oma arvuti jaoks parimat viirusetõrjet.
1) Järgige elementaarseid hügieeninõudeid
See on sama, mis füüsilises maailmas. Esimesel tasemel on turvalisuse taga alati see, kuidas kasutaja käitub. Kui inimene ei pese käsi ja läheb pimedas kõrge kuritegevusega kohtadesse, siis varem või hiljem on suur tõenäosus, et ta röövitakse ja võib tabada ebameeldivat haigust. Heast hügieenist tuleb kinni pidada ka võrgus, kus saame seda nimetada "küberhügieeniks". Ainuüksi see võib kasutajat palju kaitsta. Tehnilised meetmed on pigem täiendus. Üldiselt on seetõttu soovitatav mitte külastada riskantseid saite (nt ebaseaduslikult jagatud tarkvaraga saidid) ja mitte avada tundmatuid faile ülepeakaela.
2) Paigutage oma programme
Väga levinud rünnakute allikas on veebibrauser ja muud Interneti-ühendusega programmid. Paljud Interneti-ründajad kasutavad sageli täiustatud brauserite ja programmide juba teadaolevaid turvaauke. Seetõttu on oluline hoida arvutis olev tarkvara ajakohasena. Nii on augud n-ö lapitud ja ründajad ei saa neid enam ära kasutada. Kui kasutajal on süsteem paigatud, on ta kaitstud paljude rünnakute eest ilma midagi muud tegemata.
Tavalise kodukasutaja jaoks on brauseri, Acrobat Readeri, Flashi või muu tarkvara värskenduse korral tavaliselt hea see installida. Kuid tuleb olla ka väga ettevaatlik, et ekraanile ei ilmuks võltssõnum uuenduse kohta, mis võib vastupidi olla väga riskantne, sest selle kaudu saavad inimesed oma arvutile midagi kahjulikku alla laadida.
3) Pöörake tähelepanu ka levinud e-kirjade manustele
Enamiku tavakasutajate jaoks on üheks peamiseks potentsiaalse ohu allikaks e-post. Näiteks võivad nad saada teate, mis näeb välja nagu teatis pangalt, kuid selles sisalduv link võib olla suunatud panga veebisaidi asemel ründaja loodud lehele. Pärast lingil klõpsamist suunatakse kasutaja veebisaidile, mille kaudu saab ründaja kas kasutajalt konfidentsiaalseid andmeid välja tõmmata või käivitada mingisuguse küberrünnaku.
Samamoodi võib meilimanuses olla pahatahtlikku koodi või koodi, mis laadib alla midagi arvutile kahjulikku. Sel juhul kaitseb kasutajat lisaks viirusetõrjele ka terve mõistus. Kui see kellelegi tuleb informace kui ta võitis loteriil palju raha, mille eest ta kunagi piletit ei ostnud, ja kõik, mida ta peab tegema, on täitma lisatud küsimustiku, hüppab tõenäoliselt midagi just sellest "ankeedist" välja kohe, kui kasutaja selle avab. . Juba enne pealtnäha kahjututele manustele nagu pdf- või excel-failidele klõpsamist tasub seetõttu mõelda, sest nende abiga võivad ründajad arvutiga ka väga ebameeldivaid asju teha.
Kahtlaseid manuseid saab kontrollida ka avalikult kättesaadavatel skanneritel enne nende avamist ja põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Üks neist on näiteks www.virustotal.com. Sealjuures tuleb aga arvestada, et antud fail ja selle sisu on ka edaspidi selle teenuse andmebaasis avalikult kättesaadavad.
Kasulik on ka teada, et lihtsalt meili lugemine ei põhjusta tavaliselt midagi kahjulikku. Lingil klõpsamine või manuse avamine on ohtlik.
4) Jälgige automaatset linkidel klõpsamist ja kontrollige e-kirjade päritolu
Kindlasti on soovitatav hoiduda ka e-kirjades olevate linkide mõtlematust klõpsamisest, eriti kui kasutaja pole 100% kindel, et e-kiri pärineb tõesti sellelt saatjalt, keda ta väidab end olevat. Parem on sisestada brauserisse käsitsi antud link, näiteks e-panga aadress. Kui saabub midagi, mis tundub potentsiaalselt kahtlane, on hea mõte mõne muu suhtluskanali kaudu kontrollida, kas kasutaja, olgu see sõber või pank, selle tegelikult saatis. Seni ärge klõpsake millelgi. Ründajad võivad ka meili saatjat petta.
5) Kasutage viirusetõrjet ja tulemüüri, isegi tasuta versioone
Kasulik on teada, et sageli on operatsioonisüsteemis juba viirusetõrje ja tulemüür sees. Enamik kasutajaid kasutab Microsofti operatsioonisüsteeme. Mõned uuemad versioonid Windows neil on juba suhteliselt hea viirusetõrje sisse ehitatud. Kindlasti ei tee aga paha hankida lisakaitse, näiteks parem tulemüür, viirusetõrje, lunavaratõrje, tarkvara IPS ja muu võimalik turvalisus. See oleneb sellest, kui tehnikatundlik keegi on ja mida ta oma seadmetega teeb.
Kui aga minna tagasi tavakasutaja juurde, on viirusetõrje ja tulemüür olulised. Kui operatsioonisüsteem neid ei sisalda või kui kasutaja ei soovi integreeritud tööriistadele loota, saab neid juurde osta nii kommerts- kui vabavaralistena või isegi avatud lähtekoodiga versioonidena.
6) Kaitske ka oma mobiilseadmeid
Andmete kaitsmisel on hea mõelda ka mobiilseadmetele. Need on ühendatud ka Internetiga ja meil on nende kohta palju olulist ja konfidentsiaalset teavet. Nende sihtmärgiks on suur hulk ohte. Muuhulgas pahatahtliku koodi probleemiga tegeleva McAfee ettevõtte andmetel avastati ainuüksi selle aasta esimeses kvartalis ligi kaks miljonit uut tüüpi mobiiltelefonidele mõeldud pahavara. Nad registreerivad kokku üle 25 miljoni.
Apple operatsioonisüsteem on nii lukustatud ja piirangutega üles ehitatud, et see piirab rakendustele antud võimalusi ja kaitseb seega andmeid sisuliselt iseenesest. Aeg-ajalt näitab see ka mõningast haavatavust, kuid üldiselt pakub Apple hea turvalisus ilma täiendavaid viirusetõrjeid või muid turvaprogramme vajamata. Kui aga iOS seda ei uuendata kaua, loomulikult on see sama haavatav kui iga teine süsteem.
U Androidsee on keerulisem. Paljud telefonitootjad muudavad seda kõige laialdasemalt kasutatavat operatsioonisüsteemi, mis muudab värskendamise keerulisemaks. Android annab kasutajatele üldiselt veidi rohkem luba kui iOS ja operatsioonisüsteemiga mobiilseadmed Android nad on ka tõesti sagedane rünnakute sihtmärk. Nendel põhjustel on mõistlik Androidkaaluge viirusetõrjet või muud sarnast kaitset.
7) Varundage
Lõpetuseks on paslik lisada veel üks oluline näpunäide. See võib tunduda ilmne, kuid paljud kasutajad unustavad selle ja kui nad seda mäletavad, võib olla liiga hilja, kuna nende seadmesse võidakse häkkida ja andmed lukustada, kustutada või krüpteerida. See näpunäide on lihtsalt teie jaoks väärtusliku teabe varundamine. Andmeid on kõige parem varundada mitu korda ja mitmes kohas, ideaalis nii pilves kui ka füüsiliselt.
